Tänane Karitsa küla ühendab varasema samanimelise asunduse ning endise Salutaguse küla. Karitsat läbib põhja-lõuna suunal Kaiu-Lau riigimaantee ja ida-lääne suunal Keila jõgi. Karitsa ja Salutaguse kohta on esimesed kirjalikud andmed aastast 1241 (Kariscae, Salandaud). Karitsa mõis (Karritz) rajati aastate 1669 -1678 vahel – eeldatavalt samanimelise muinasküla asukohta.
Nii Rapla kui Kaiu poolt tulles tervitavad külasse sisenejaid kohalike elanike käsitööna valminud külasildid.
Kindlasti köidab möödasõidul tähelepanu küla esindusplats, ühes lipumasti, infotahvli ning väikese istumisalaga. Infotahvli ees seisab metallist “skulptuur”, mis on kokku pandud taludest saadud vanadest metallist majapidamis- ja põllutööriistadest.
Vana Karitsa asumi servaalal asub u. 60 – aastase segametsaga kaetud ja 1961.aastast looduskaitse all olev Aasumägi.
See on oma pindalalt u. 6,4 ha suurune maastikku ilmestav metsane kruusamägi suhtelise kõrgusega ligi 7 m. Mäel asub tasandatud lagendik, mida mäletatakse, kui ammust aega jaanitule ja pidude pidamise kohta. Mäe jalamil asuvad talud ning sellel on maastikuline, ökoloogiline ja kultuurilooline tähtsus.
Vana Salutaguse küla maadel, Keila jõe kõrval, asub Karitsa paisjärv (pindala 3 ha, sügavus kuni 2,3 m), mis rajati 1988. a. melioratsioonitööde käigus.
Aastaid kalastamise ja supluspaigana kasutatud järv sai ulatusliku uuenduskuuri 2020. aasta suvel, mil kohaliku osavalla eestvõttel korrastati ujumisala, rajati laste mänguväljak, grillimajad, võrkpalliplats ning korralik parkla.
Karitsas (ja osaliselt Kasvandu küla aladel) asub viiest lahustükist koosnev kokku 50, 6 ha suurune Karitsu hoiuala, mis moodustati 2006.a Keila jõe ja sellesse suubuvate ojade, niiskuslembeste kõrgrohustute, lamminiitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude ning puiskarjamaade kui elupaikade kaitseks.
Mida Karitsa nimi tähendab? Keeleteadlaste arvates viitab nimi Karitsa oma sisult karjale – kari, karja, loomakari, veisekari. Kui vaadata küla minevikku ja kaasaega, siis seos karjaga on igati sobilik ja loogiline, sest Kaiu-Lau maantee piirneb kogu küla ulatuses karjamaadega, kus suveperioodil saab näha arvukaid veisekarju, nii piima- kui lihaveiseid.
Endise Salutaguse küla maadel, nn Luige ristis, asub 2009. aastal valminud moodne piimatootmiskompleks, mille omanik on AS Trigon Farmingule kuuluv OÜ Kaiu LT. Ettevõte haldab suurt osa Kaiu ümbruskonna põllumajanduslikke maid, hoides siiski heanaaberlikke suhteid väheste järelejäänud talu tüüpi tootjatega. 2019. aastal valmisid kompleksis mitmed uued hooned ning lisaks noorloomadele mahutab uus laudakompleks nüüd 1200 lüpsilehma.
Osaühing Karitsu Rantšo tegeleb Karitsa küla rohumaadel lihaveise kasvatusega alates 1994. aastast. Alates 2020. aastast on ettevõtte suunatud puhtatõuliste limusiinide aretusele ja kasvatamisele.
2011. aasta suvel toimus Juuru kihelkonnapäevade raames Karitsa küla päev. Selle päeva ettevalmistamine sidustas olulisel määral küla aktiivsemaid elanikke ning andis tõuke mitmeteks järgnevateks ühistegevusteks. Mitmetel aastatel on korraldatud talguid erinevate objektide korrastamiseks, valitud on külavanem ning loodud külaselts.
Karitsa küla päeval sai teoks ka algatus mäletada vana Karitsa küla tänaseks hävinud talukohti ning viia ühiselt neisse paikadesse kastike suvelilledega. See tore traditsioon on sidunud küla kooskäimisi igal järgneval jaanipäeval.
Külast väljaspoole on, lisaks paisjärvele, kõige enam tuntust kogunud Kaiu Jahindusklubile kuuluv nn Jahimeeste saun. Tegemist on kohaga, kus tavapärastele jahile järgnevatele toimingutele lisaks on võimalik korraldada laskeharjutusi, suuremaid koosviibimisi, väiksemaid sünnipäevi, aga ka suvepäevi ja lastelaagreid – kõik need on leidnud endale koha hästi kujundatud kompleksis Keila jõe käärus.
Karitsa küla piirneb põhjas Kasvandu küla, kirdes Tolla küla, idas ja lõunas Vana-Kaiu küla ning läänes ja lõunas Kehtna valla koosseisu kuuluva Lau külaga.
Karitsa jääb paari kilomeetri kaugusele Kaius asuvast piirkonnakeskusest, kus asuvad peamised avaliku teenuse punktid: toidu- ja esmatarbekauplus, kool, lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, hooldekodu ning erinevad huviringid.
Karitsa ei ole ainulaadne kohanimi. Sama nime kannab üks teinegi küla Eestis. See on Lääne-Virumaal Rakvere vallas Rakverest 7 km lõunas asuv Karitsa küla. Ka selle küla asemele rajati karjamõis, kuid märksa hiljem, 18.sajandil (Karritz). Neid kahte on väga sageli segamini aetud.
Info koostamisel on kasutatud raamatut “Karitsa küla ja mõisa lugu” (K. Kask 2011)